Camino Baltica võiks läbida Tartu

Haapsalus toimus 16. mail 2015 rahvusvaheline palverännukonverents „Maarjamaa 800. Rännakud ajas ja vaimus“. Palverännukultuur on uuesti elustumas, kuid selle sisu ja vorm on muutunud. Vana ei jäljendata ja on tekkinud uus palverändu loov trend, mille sisu ei pruugi enam olla religioosne vaid ka kultuuriline, nenditi üritusel. Palverännust on üha enam saamas turismi kui majandusharu eriliik, seejuures kiiresti kasvav.

Samuti on alanud diskussioon teemal, milline võiks olla optimaalne tee Tallinnast Kretingasse või Kaunasesse ja sealt edasi Leedu piirile ning läbi Poola Hispaania linna Santiago de Compostela.

Ühe raja on kaardistanud Pirita Kloostri Sõbrad, kes Lagle Pareki sõnul on infot pidevalt lisamas ja täiustamas. Jaakobitee Sõprade Selts on läbi kõndinud ja tahavad avada Eestis raja Tallinnast Läti piirini, suunaga Santiago de Compostelasse, mis riivaks Järvakandit, Pärnu- Jaagupit.

Pirita Kloostri Sõbrade rada (www.palverand.ee) viib Tallinnast Vastseliinasse ja möödub hetkel Tartust lääne poolt mööda Võrtsjärve idakallast.
Jaakobitee Sõprade Selts eeldavasti (www.camino.ee) eelistab otseteed üle Rapla ja Pärnu ja seda võiks nimetada Kesk-Lääne teeks.

Sama temaatikat vaatleb ka arenemisjärgus olev portaal www.caminobaltica.com , mis pakub välja mitu alternatiivset marsruuti Tallinnast Leetu lähtudes teekonna kultuurilisest mitmekesisusest. Eestis võiks olla Lääne tee läbi Padise, Haapsalu, Kuressaare Läti linna Ventspils ja sealt edasi Liepajasse ja Kretingasse aga kindlasti ka kesktee, mis viiks mööda ajaloolist Pirita-Vastseliina palverännu teed läbi Tartu eesmärgi suunas. Metsateede eelistamine ei tohiks välistada linnade külastamist.

Kuulsaim ja enimkasutatud palverännu tee Santiago de Compostelasse – Prantsuse tee viib läbi ka kõigist teele jäänud suurlinnadest – Pamplona, Burgos, Leon, Astorga, Sarria, Melide. Seetõttu pole ka Eestit läbival palverännu teel mõtet linnu vältida, vaid pigem võiks mõelda mugavale sisenemisele linna ja väljumisele linnast. Jalgrattateed on siin üheks alternatiiviks.

Leedu endas on mitu erinevat alternatiivi Camino Baltica jaoks, mis on kõik hästi kirjeldatud (http://www.piligrimai.lt/).

Poola (Lebork), Leedu (Kretinga), Gdanski ja Greifswaldi ülikoolid (Saksamaa) on kirjeldanud Pomoori tee (http://www.en.re-create.pl/mapa2/mapa_main.html), mis viib Leedu linnast Kretinga läbi Nida, Kaliningradi, Gdanski välja Roctocki.

Camino Baltica on aeglase elu võrgustik ja ei eelda tohutut riiklikku investeeringut aga samas eeldab see piirkondliku koostööd. Kui vaadata Hispaania kogemust, siis piirkondlikud jalgratta ja rännaku teed kattuvad ajalooliste palverännaku teedega. See juures jalgratta tee ei tähenda meetri laiust surmalõiku mingi põhimaantee ääres vaid peresõbraliku matkateed. Sellest ideoloogiast võib ka Eesti õppida. Kui ära kirjelda teekond, siis on võimalik selle välja ehitamiseks kaasata ka Euroopa vahendeid.

Miks ei võiks välja ehitada näiteks korralik Jõgeva – Tartu – Otepää jalgrattatee! Kindlasti säästaks ka see inimelusid. Nii mõnigi liiklusõnnetus jääks toimumata. Ka see on Camino Baltica temaatika.

Paavo Kangur

Postitatud Uncategorized

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

*

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>